Ida-Virumaa muuseumid

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Kukrusel
Põlevkivi tootmise ja töötlemise ajalooga Eestis saab tutvuda Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoones asuvas põlevkivimuuseumis. Muuseumis on välja pandud ka kodulooainelisi materjale ning kaevurite tööriistu ja –riideid.
http://www.pkm.ee/info/

Kohtla kaevanduspark- museum
Pisut teistlaadne, ehkki samuti põlevkivi kaevandamisega seotud Kohtla kaevanduspark-muuseum jääb Kohtla-Järvest paar km lõuna poole, Kohtla-Nõmmele. Lisaks kaevanduse ajalooga tutvumisele saab külastada maa-aluseid kaevanduskäike, sõita allmaarongis ning proovida kaevuripuuriga puurimist.
http://www.kaevanduspark.ee

Jõhvi Kindluskiriku museum
Jőhvi kindluskiriku muuseum asub Jőhvi Mihkli kiriku altarialustes vőlvkeldrites, mida ülakirikuga ühendavad kitsad müürikäigud. Eksponaatidest jutustab külastajale keskaegse helitausta saatel kuuekeelne CD-giid.
http://www.johvimuuseumiselts.ee/

Aseri valla ajalootuba
Ajalootoa ekspositsiooni ja fondidesse kuulub Aseri valla ja ka laiema piirkonna minevik peamiselt kirjasõnas, trükiste ja fotokogude näol. Ajalootoa ekspositsioon kajastab ka valla tänapäeva: vald kui haldusasutus, tööstus, kaubandus, põllumajandus, kultuurielu, sport, loodushoid ja turism vallas.
http://www.kortsialuse.ee/?p=8

Iisaku Muuseum
Ekspositsioon tutvustab lühidalt Ida-Virumaa ja Iisaku ümbruskonna ajalugu. Siin saab tutvuda 19. – 20. sajandi talurahva põllutöövahendite ja majapidamistarvetega. Muuseumis on meistrite tuba, vana koolituba, tuletõrje tuba, looduse tuba ja õpetaja korter. Kõik pakkuvad oma ekspositsioon.
http://www.iisakumuuseum.ee/index.php?sid=ytlMQ_c44Sq_ynAn&tid=4Oz8HjT2UO2538aUTHHTHHHHHHHHkgz7j42

Narva Muuseum/Narva Kunstigalerii
Narva museumis on välja pandud avatud näitused ja ekspositsioonid. Kunstigalerii asub Gloria bastionil paiknevas vanas sõjaväe aidahoones, mis on ehitatud 1777. aastal.
http://www.narvamuuseum.ee/

Sillamäe linnamuuseum ja näitusesaal
Sillamäe Ajaloo ja kultuurimuuseum ja näitusesaal rajati 1995.a. Põlevkivi-keemia tehase ja erakollektsiooni baasil. Täna on muuseumi koosseisus järgmised väljapanekud: Sillamäe linna ja Vaivara valla ajalugu ja kultuur, linna ja Põlevkivi-keemia tehase ajalugu, kaks näitusesaali jne.
http://www.sillamae.ee/

Vaivara sõja-ajalooline teemapark
Vaivara mõisa aidas on avatud 1944.a. lahingutele pühendatud väljapanek. Eksponeeritud on relvi, mundreid, fotosid, sõdurite isiklikke esemeid. Muuseumis on võimalik vaadata ajalugu tutvustavaid ja kroonikafilme.
http://www.muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=37

Jõhvi Linnagalerii
Jõhvi linnagalerii asub Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse II korrusel Jõhvi Kontserdimaja kohviku kõrval. Näitusi on galeriis korraldatud 25.jaanuarist 2006.a. Galerii näituste põhimõtteks on kajastada kaasaegse kunsti suundi ning korraldada vähemalt üks väliskunsti näitus aastas.
http://www.johvihuvikeskus.ee/

Allikad: www.ida-virumaa.ee
http://visitestonia.com

Ida-Virumaa mõisad

See kord otsustasin pöörata tähelepanu Ida-Virumaa mõisadele. Raamatakogust leidsin huvitava pealkirjaga Alo Särgi raamatu "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" (2006). Autor tutvustab lugejatele Ida-Virumaal asuvaid mõisasid, samuti jutustab ta nii mõnegi huvitava loo tuntud kohalikest mõisnikest. Muidugi tahaks jutustada igast mõisast kuid ma arvan, et targem oleks lugeda raamatut

Ida-Virumaa jagunes viieks kihelkonnaks, kuhu kuulus u 72 mõisat. Neist täielikult säilinud peahoonetega on kõigest 13 mõisat. Ülejäänute peahooned on kas varemeis või täielikult hävinenud. Päris mitmed mõisad on täiesti jäljetult kadunud. Kuid kõigile rasketele aegadele vaatamata on Ida-Virumaa kaunis ning täis elujõudu. Oma hiilguse on tagasi võitnud Kalvi, Maidla ja Mäetaguse mõisad. Mitmes on käimas taastamistööd. Ühesõnaga – paljukannatanud Ida-Virumaal on veel, mida pakkuda ning kõik huvilised on oodatud neid rikkusi avastama.

Mõned Ida-Virumaa mõisad....

Aa mõis
Tallinnast 147 km kaugusel (Narvani 65 km) näitab teeviit 1 km kaugusel vasakul asuva Aa mõisa poole. Aa mõis on rajatud 15. saj paiku Narva ordufoogti mõisana. 17. saj kuulus mõis von Wangersheimidele ja alates 1889. a kuni võõrandamiseni 1919. a oli mõisa omanikuks Otto von Gruenewaldt. Mõisa kahekorrusseline barokne peahoone on ehitatud ajavahemikus 1696 -1698. Põhjasõjas hoone põletati, taastati 1730. aastatel ning rekonstrueeriti. Mõisale lisati kaks ühekorruselist tiiba ning kogu ehitisele anti varaklassitsistlik väliskuju. Historitsistlikud verandad lisati 19. saj lõpul. Alates 1924. a asub mõisas hooldekodu. Peahoonega on tänaseks liidetud kolmekorruseline hoone. Säilinud ja restaureeritud kaheksanurkne varaklassitsistlik kuppelkatusega ja paariti asetsevate pilastritega kujundatud pargitempel on ümber ehitatud kabeliks. Veidi eemal - lääne pool - asetsevad veel rehi, kuivati ja varemeis vesiveski. Mõisapark (6,5 ha) on vabaplaneeringuline, peahoone taga asub klindiastangul korrapärane terrassaed. Klindi all on kolm ümmargust tiiki.Illuka mõis
Illuka mõisakompleks asub umbes 3 km kaugusel valla keskusest ja ligi 15 km Jõhvist. Mõisa peahoone on kahekorruseline kivimaja, mille fassaad on sümmeetriline, horisontaalselt rõhutatud. Mõisahoonet ja häärberit hakati rajama 1885. a, peahoone valmis 1888. a. Hoonestuse rajasid mõisahärrad Dieckhofid. Park rajati koos häärberiga, 4 ha suurune park on looduskaitse all. 1912. a müüdi mõis parun Notbeckile ja peale paruni lahkumist 1921. a kolis mõisahoonesse Illuka kool.

1992. a tehtud restaureerimise käigus on lisatud uusi ja huvitavaid detaile, mis sobitatud kokku hoone varasema stiiliga. Uue hoonena rajati mõisapargi maaalale spordi- ja majutuskompleks.
Kalvi mõis
Kalvi mõisa ajalugu ulatub 1196.aastasse, mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas. Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana. Kalvi on oma ajaloo jooksul tegutsenud kindlusena ning hiljem mõisana.Paik on tänu unikaalsele asukohale ja headele kaubandusväljavaadetele olnud läbi sajandite ülimalt populaarne. Lossi läheduses leidub sadam, mis nagu lossgi, on ehitatud taani viikingite poolt. Paikkonda peeti juba varastel aegadel ka puhkepiirkonnaks.

1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar Atterdag Põhja-Eesti alad Saksa ordule. Tehing hõlmas kõiki mõisaid ja kindlusi hoolimata nende nimest - sealhulgas ka Kalvi. Tehingu väärtus oli kokku 19.000 Kölni hõbemarka. Aasta hiljem müüsid sakslased territooriumi 20.000 hõbemarga eest edasi Liivi Ordule. Praegune Kalvi mõisahoone, mis on kultuuri- ja arhitektuurimälestis, ehitati 1908-1914. aastatel. Vanade mõisahoonete varemeid võib veel praegugi näha.
Kalvi mõis on tänaseks täielikult restaureeritud ning külastajatel on võimalik näha mõisa just sellisena nagu ta oli 1914.aastal. Tänapäeval asub mõisas hotell.Mäetaguse mõis
Mäetaguse iidse pargi südames asub Mäetaguse mõis. Mõisaansamblist on säilinud 11 hoonet: härrastemaja, ait, tall-tõllakuur, viinaait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, valitsejamaja, 2 loomalauta. Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796.a. 1890.a. teostati peahoones ulatuslik remont, sellest ajast pärineb 1998.a. restaureeritud härrastemaja planeering. Klassitsistlik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco- tehnikas laemaal.

Härrastemaja I korrusel asub Mäetaguse vallavalitsus, II korrusel paiknevad rohkete seina- ja laekaunistustega kamina-, näituse-, banketi-, konverentsi- ja kontserdisaalid ning väljaüüritav mõisakorter.Maidla mõis
Georg Ludwig von Wrangell lasi ajavahemikus 1764-1767 Põhjasõjas hävinud hoonete asemele ehitada praeguseni säilinud mõisahoone. Kirikukroonikas on 1745. a märgitud, et Maidla mõisas on 7-8 koolmeistrit. Aastal 1890 oli mõis Hermann von Löwis of Menari kätes. Alates 1925.a tegutseb kenas barokkstiilis ehitatud Maidla mõisahoones kool. Säilinud on mõisa välisuks ning Wrangellide ja Brevenite vapid.Saka mõis
Esimesed ülestähendamised Saka mõisast viivad meid aega XV sajandil, kui Saka küla läks Taani kuninga suurvasalli Eilarduse kätte. Oletatakse, et temast saigi alguse tulevane kuulus Wrangellide aadlisuguvõsa. XVI sajandi ürikutes on kirjas Suur- ja Väike-Saka, kusjuures arvatakse, et Väike-Saka näol oli tegemist kunagise vasallmõisaga, mis oli olemas juba enne XVI sajandit.

1527.aastast kuulus Saka aga Taubede suguvõsa võimu alla. Saka mõis - Sackhof - rajati 17.sajandi keskpaiku ja arhiividokumentides on seda esmakordselt mainitud 25. novembril 1629.aastal. Sel päeval andis Rootsi kuningas Gustav Adolf Uppsalas välja kinkekorralduse, millega muudeti Jörgen Letzle omandiõigus Saka mõisale pärandatavaks. Parun Otto von Stackelbergi oma oli Saka mõis alates 1740.aastast. Saka mõisa viimane omanik 19. sajandi lõpust kuni mõisamaade jagamiseni talupoegadele oli aga Hermann von Lövis of Menar, kes 1939.a. lahkus kogu perega Saksamaale.

Aastatel 1941-43 asusid Saka mõisas periooditi Saksa ja Eesti rannakaitseüksused ning sõjajärgsetel aastatel Nõukogude Liidu piirivalvekordon. Tänaseni säilinud Saka mõisa neorenessanslik peahoone on ehitatud aastail 1862-64. Mõisa ümbritseb 19. sajandi algusest pärinev liigirikas park.
Allikas: Särg A. Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: 2006, 103
www.ida-virumaa.ee

Kuurortlinn Narva-Jõesuu

Ilusat päeva, mu armsad lugejad!

Täna räägime suurepärasest Eesti kuurortlinnast Narva-Jõesuust. Paljud on suvel puhanud rannas selles ilusas kohas kuid Narva-Jõesuu - see ei ole mitte ainult päikseline kuurort vaid ka linn huvitava ajalooga. Et rohkem huvitavamat teada saaks sirvisin ma Virve Orava raamatut "Narva-Jõesuu kodu-uurija pilguga".



Narva-Jõesuu on sajandi vältel olnud tuntud ja tunnustatud suvituskoht. Kuid kust on pärit nimetus Narva-Jõesuu ? "Heal lapsel mitu nime," ütleb rahvasuu. Virve Orav kirjutab oma raamatus, et vanimal, 1695. a. Narva jõe suudmeala kaardil on vasak kallas tähendatud sõnaga Hüngerborg, parem aga Magerborg. Rohkelt tarvitati nimetust Mündung ja Seemüdung. Alles 1798. aastal oli Vaivara kiriku dokumendites märgitud kohaliku talupoja Juhani tütre Madli surma puhul esmakordselt eestikeelne nimetus Meresuu. Pärast autor selgitab, kuhu on jäänud Jõesuu. Nii kõnepruugis kui ka kirjapildis on see päris õige nimi võrdväärsena Meresuu kõrval seisnud, ehkki väikse iluveaga Joesuu. Pärast algas venesatmispoliitika. Mille järgi nimetati koht "Kupanija Narva", hiljem "Ust-Narova." Alles kahekümnendate aastate algul hakkati kuurorti nimetama Narova-Jõesuuks. Kohalikud elanikud võitlesid sajandite jooksul tarvitusel olnud nimede vastu jäädes lõpuks truuks Narva-Jõesuule.

Läbi loetud jutt oli kaasahaarav, huvitav oli teada saada kuidas läbi aegade ja erinevate võimude valitsus aegadel on koha nimi muutunud ja kõlanud. Sest lebades rannas päikse käes me isegi ei mõtle viivuks selle üle kui pikk ajalugu sellel kohal on ...