Sillamäe

Kuna minu uurimus lõpeb, otsustasin kirjutada veel ühest linnast, kus elavad mu vanaema ja vanaisa. Lapsepõlves olin seal väga tihti, see linn on Sillamäe. Selleks, et tutvuda, milline oli Sillamäe varem ja milline linn täna, lugesin raamatut „Kas tunned maad“ (1965.) ja leidsin infot netist.
Sillamäe on Eesti nooremaid linnu, mis on peaaegu täies ulatuses rajatud Suure Isamaasõja järgsel perioodil. Linn asub looduslikult väga ilusas kohas, Soome lahe rannikul, mõne kilomeetri kaugusel Vaivara raudteejaamast. Linna lähedal on peamisteks vaatamisväärsusteks kõrge Kannuka ja Perjatsi pank ning rändrahnude külv Mummasaare kohal.Enne Esimest maailmasõda oli Sillamäe tuntud suvituskohaks, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ning rahuga. Kui Narva-Jõesuu oli peamiselt Peterburi rahameeste ja riigiametnike suviseks lõbustuskohaks, valisid kirjanikud, kunstnikud ja teadlased sageli just Sillamäe oma puhkepaigaks.
Nõukogude võimu aastail on Sillamäe välja ehitatud suureks moodsaks linnaks. Siia oli rajatud õmblusvabrik, leivatehas jne. Sillamäe on Kirde-Eesti tööstuspiirkonna ilusamaid linnu. „Linna hoonestik koosneb uutest, ühtlase ehitusviisiga majadest, mis moodustavad terviklikult arhitektuurilise ansambli. Teiste hulgas paistavad eriti silma linnanõukogu hoone, kinoteater „Kodumaa“ ja moodne kultuurimaja.“- niimodi kirjutab raamatu autor, aga see oli ammu, aga nüüd meil on teine vaade.Tänapäeval Sillamäe – üks Eesti salapäraseim, kütkestavaim ja kiiremini arenev linn, mis on avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele “sillale” on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe – värskete meretuulte linn.21. sajandi algul säilitab ja arendab Sillamäe oma eripärast ja mitmekülgset kultuuri kui üht oma suurimat rikkust. Linnas toimuvad slaavi kultuuri päevad, jazz-festival, vaheldumisi nii Eesti kui väliskunstnike näitused ja muud huvitavad üritused. Linna ennast nimetatakse üha sagedamini pärliks. Eestis pole teist sellist kohta, kus oleks säilinud nii täiuslik arhitektuuriansambel eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis. Lõunapoolsete linnade eeskujul ehitatud mere äärde viiv uhke trepistik, marksismi klassikute bareljeefid ja hoonete paiknemise rangerütmilisus, linnavõimu hoone kui kentsakas näide nõukogude ja gooti stiili ühendamisest, veehoidlate kaskaad linna keskel ... Kõik see kuulub ühelt poolt juba ajaloole (kaks hoonet on tunnistatud arhitektuurimälestisteks), kuid teisest küljest on see kõik veel värske, uus ja noor.

Allikas: Kas tunned maad. Tallinn: 1965, 751 lk.
http://sillamae.ee/