Teen edasi oma blogi ja tahan öelda, et meeldis mulle veel üks suur raamat. Raamat «Eesti maastikud» sisaldab põhjalikke tekste, hulgaliselt fotosid ja kaarte. Leidsin oma piirkonda ja alustasin lugeda.
Otsustasin kirjutada Toila Oru pargist. Paljud eestlased teavad Toilat kui president K. Pätsi kunagise suvelossi asupaika. Oru loss ehitati 19. sajandi lõpuaastail vene suurärimehe G. Jelissejevi suvenajaks. Samal ajal rajati Pühajõe ürgoru mõlemale veerule kokku ligi 1 km2 suurune Toila park. Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastatavaim turismiobjekt. On huvitav teada, et seitsmekümne viie hektari suurusel alal paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, teisendit või vormi, neist enamus kodumaaga väljaspool Eestit. Olgu neist nimetatud mõned: siberi seedermänd, mandžuuria pähklipuu, suhkrukask ja rida teisi haruldusi. Siin on kalatiigid, kaunilt kujundatud aleed ning liivakivikoopast väljuv püha allikas. Samuti Toila park on armastatud jalutuskoht, kus ürgoru veerult avanevad kaunid vaated merele, Toila rannale ning Pühajõe suudmele. Toila park on kuulutatud maastikukaitsealaks. Toila rand on Jõhvi elanike peamine suvitus- ja supluskoht. Toilasse on rajatud sanatoorium, millest mina juba kirjutasin.
Toilal on kuurordi ja kultuurikeskusena pikad traditsioonid. Koos raudtee valmimisega saabus siia hulgaliselt suvitajaid Peterburist. Toilas on veel senini mitmed suvitusmajadest säilinud ja elumajadena kasutuses. Edukas äri lubas kohalikel arendada ka seltsielu- ehitati eestvedamisel Toilasse teatrimaja, mis oli esimene maateater Eestimaal. Kahjuks pole hoone säilinud.
Nüüd mul on ettekujutus, milline on Toila.Tahaksin külastada Oru pargi, kes minuga ...? ))Allikad:Eesti maastikud. 2008, 391 lk.
No comments:
Post a Comment